Kõik need pügatud murud ja europrojektid ja avatud kohvikud ja küladepäevad on muidugi väga toredad, aga külaelu kõige olulisem osa ja suve tippsündmus on ikkagi heinategu.
Nokia 3110. Minu esimene mobiil. 3110 oli aastal 2000 juba pisut vananenud mudel ja kõige populaarsem telefon oli siis Nokia 5110. Aga kuna kõigil oli 5110 siis seda ma ei tahtnud ja 3110 tundus palju ägedam.
Nokia 3210. Esimene Eestis müüdav ilma välise antennita mobiil. Sai mängida ussimängu ja teha ise helinaid. Tegin endale helina Eminemi loo “Stan” järgi.
Nokia 3510. Minu esimene telefon, millega sai internetis käia, tal on GPRS ja WAP-brauser. Üks esimesi telefone, millega sai teha polüfoonilisi helinaid. Panin helinaks Vennaskonna “Õhtud Moskva lähistel”.
Sony Ericsson T68i. Minu (ja Ericssoni) esimene värvilise ekraaniga telefon. Sellel oli Bluetooth ja MMS ja muud ägedad asjad. Kaamerat tal ei olnud, aga kaamera sai eraldi lisavarustusena juurde osta. Mulle meeldis see, et tal oli menüüdes liikumiseks joystick.
Sony Ericsson P800. Minu esimene nutitelefon. See on üks huvitav ja naljakas telefon. Kui klapp on kinni, siis on nagu mingi suur ja kohmakas nuputelefon. Aga kui klapp lahti teha, siis on suure puutetundliku ekraaniga nutitelefon. Sellega sai teha pilti, surfata internetis, installida äppe, mängida, kuulata mp3-esid ja isegi Youtube’i videoid vaadata – nagu tänapäevaste nutitelefonidegagi. Aga aastal 2004 ei teadnud nutitelefonidest eriti keegi veel midagi ja ei saanud aru, milleks sellist asja vaja peaks olema ja imestasid, mis imelik vigur see on.
Samsung SGH-Z140V. Minu esimene 3g telefon. See on toodud kuskilt välismaalt ja Eestis selliseid vist rohkem polnudki. Sellel on selline huvitav kaamera, mis on rulli peal ja saab keerata kas enda poole või väljapoole. Tal on väike värviline lisaekraan, kust näeb, kes helistab, ilma et peaks klappi lahti tegema.
Nokia 7390. Sellel on kaks värvilist ekraani, nagu Samsung SGH-Z140V-lgi. Tema puhul on huvitav see, et muusikat kuulata ja pilti teha saab ilma, et peaks klappi lahti tegema. Kui klapp on kinni, saab kasutada nagu väikest fotoaparaati – kasutades väikest välimist ekraani pildiotsijana. LED välk on tal ka.
Sony Ericsson Xperia active. Minu esimene Androidiga nutitelefon. See on üks viimaseid telefone, mille nimi on veel Sony Ericsson, edaspidi hakkasid olema lihtsalt Sony’d. Ta näeb lahe välja, on põrutus- ja veekindel ja üldse igatepidi hea telefon.
Fairphone 2. Õiglane telefon. Kõik osad on vahetatavad ja lihtne on ise parandada, 50% plastikust on taaskasutatud, töötajad saavad õiglast palka ja muu selline ökovärk. Aga muidu üsna tavaline tänapäevane Androidiga nutitelefon.