Tõnis:

Jätkasime Tõnisega (6a) vanasõnade mängu. Mina ütlesin alguse, tema lõpu.

* Ega amet leiba… TEE.
* Enne mõtle, siis… HÜPPA.
* Hirmul on suured… KÕRVAD.
* Hommik on õhtust… PIKEM.
* Hundid söönud, lambad… OTSAS.
* Igal oinal oma… SARV.
* Käbi kännust kaugele… EI VEERE.
* Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas… HIIR.
* Paha siga, mitu… PÕRSAST.
* Parem pool muna kui… MÄDAND KÕRVITS.
* Parem üks varblane pihus kui… 700 LENDAMAS. (Leenu kõrvalt pakkus: HARAKAS KÄES)
* Suur tükk ajab… NUTMA.
* Tõnisepäeval murtakse… TÕNIS. (Tegelikult on “talve selg”)
* Töö inimest toidab, laiskus teda… PEKSAB.
* Õnnetus ei hüüa… APPI.
* Ära hõiska enne… KUI SA EI TEA.
* Parem sada sõpra kui… NELI VENDA… VÕI 200 PÄTTI.
* Ära enne vana mütsi ahju viska, kui… SEE KATKI POLE.
* Kus viga näed laita, seal… PAHANDUST ON.
* Iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne… SEEN.
* Kes minevikku ei mäleta, see elab… KAUA… VÕI VÄHE… VÕI HÄSTI???
* Huntidega koos peab… LAMBAD ÄRA VIIMA.
* Arg koer, terve… PEREMEES… VÕI KONT?
* Vana arm ei… LOE.
* Tühi kott ei… OLE KASUTU.

Mängisin Tõnniga sellist mängu, et mina ütlen vanasõna alguse ja tema lõpetab. Mõndasid teadis õigesti ka, neid ma ei hakka siia kirja panema. Panen kirja naljakamad:
* Laida meest, mitte mehe… NAIST.
* Mis täna tehtud, see homme… MINEVIK.
* Meest sõnas, härga… SABAST.
* Julge hundi rind on… KARVANE.
* Haigus hobustega tuleb, härgadega… ÄRA VENIB.
* Kuidas külvad, nõnda… JÄÄB.
* Kes ei tööta, see… RAHA EI SAA.
* Kus suitsu, seal… HAISU.
* Kes vana asja meelde tuletab,… SELLE TAGUOTS HAKKAB HAISEMA.
* Kingitud hobuse suhu…PUUKSU EI LASTA.

Lapsed joonistasid hunniku kolle ja tegid kollide näituse. Igale kollile pandi nimi ka.

Leenu kollid:

Tõnni kollid: